swedbank.ee VS.

elisa.ee

Täna algab Pangaliidu pettuste tõkestamise kampaania „Petturil on mitu nägu“, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust erinevatest küber- ja telefonipettuste skeemidest ning meelde tuletada, et igas olukorras, mis puudutab raha, tuleks rahulikult järele mõelda ja võtta aega kontrollimiseks, mitte tegutseda ülepeakaela.Pangaliidu juhi Katrin Talihärmi sõnul ohustavad petturid enim vähese meediatarbimisega inimesi ning ka neid, kes ei ole ka sotsiaalmeedias kuigi aktiivsed. Seetõttu on väiksem tõenäosus, et pettuse äratundmiseks vajalik teadmine nendeni jõuab. „Loodame, et meie laiaulatuslik reklaamikampaania tuletab ohte meelde ja jõuab ka nende inimesteni, kes ei ole levinud petuskeemidest veel teadlikud,“ sõnas Talihärm.Vastupidiselt levinud arvamusele ei lange pettuste ohvriks valdavalt vaid eakad ja vene emakeelega inimesed – kannatanuid on erineva sissetuleku, hariduse ja vanusega inimeste seas ning ohvreid leidub kõikjal Eestis. Samuti on väga mitmekesiseks muutunud petturite profiil.„Suuri kaotusi tekitavad investeerimispettused ning petukõned ja kirjad, mida tehakse nii pankade, politsei kui ka riigiasutuste nimel. Üha enam levivad pakipettused, annetama kutsuvad pettused ja armupettused. Samuti esineb filmilikke stsenaariume, kus inimestel palutakse sularaha petturitele toimetada või pakiautomaati panna,“ märkis Talihärm.Aasta algusest aprilli lõpuni registreeris politsei 437 pettusejuhtumit, mille kahjusumma oli kokku ligi 3,4 miljonit eurot. Aasta tagasi samal ajal oli registreeritud pettusejuhtumeid 335 ja kahjusumma ulatus üle 2,2 miljoni euro. Tunamullu registreeris politsei samal ajal 341 pettusejuhtumit ja kahjusumma oli ligi 2,1 miljonit eurot.„See statistika kajastab vaid politseis registreeritud juhtumeid, ent on alust arvata, et kõigist juhtumitest pangale ega ka politseile teada ei anta. Üsna palju juhtumeid suudavad ära hoida pankade pettuste tõkestamise tehnilised meetmed ja pangatöötajad, kes inimesi kahtlastest tehingutest loobuma veenavad